Valimik postitusi


Avatud Ühiskonna võimalikkusest Eestis (01.05.2009 15:05:38)

 1980ndate lõpul ja 1990ndate algul "perestroika turjal ratsutades" pakkusid isemõtlejatest pioneerid Eesti ühiskonnale hulga väärtuslikke lahendusi, pioneeridena pakkusid nad neid lahendusi muidugi 10, 20, 30 ja 100 aastat ette vaadates -- seega pakkusid nad ühiskonnale PÜSIVÄÄRTUSI. Nõnda on praegu (10, 20 ja 30 aastat hiljem) kätte jõudnud see aeg, mil ühiskond neid soovitusi lõpuks ehk rakendama võiks hakata. Mis see „Minu Eesti“ kampaaniagi muud on, kui tollesama aeganõudva protsessi üks praeguse hetke vorme. Kohalikud ühiskonna arendamise klubid (pakutud 1988. aasta algul), bürokraatia ja riigiraiskamise ohjamise nõue, ühiskonna ja riigi e-arendus ekspertide rohkel osavõtul (pakutud aastal 1996), inimeste vabaduse astme suurendamine (Hegel'i vaimus) inimväärse elu kujundamise alusena ja muud sarnased soovitused kõlavad aktuaalsena praegugi, 21. sajandi esimese kümnendi lõpus. 

 Mõne aasta eest teatas avalik meedia: “ameeriklased olevat avastanud, et pidev ühiskonna arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne“. Selle lause võiks hästi meelde jätta! Ent meie ühiskonna pioneerid olid ameeriklastest tüki maad ees: nimelt rakendasid nad seda teesi praktikas ammu enne ameeriklaste väljaütlemist. Rakendasid nõnda, et asutasid elektroonilisi infolehti (nt Looduskaitse Teataja, alates märtsist 1996) ja osalesid aktiivselt ühiskonda arendavates e-vestlusringides nii 1990ndatel kui ka hiljemgi Eestis eksisteerinud listides (nt listid.elus..., kultuur.vestlus..., rahvaylikool..., teadus.visioon..., loodusaeg... jm). 

 Avatud Ühiskonna eeliste põhjendusi on erinevaid: nt G. Soros (majanduse põhjal), M. Masing (moraali põhjal). Vastavad materjalid on e-meedias ja mujalgi ammugi levitatud ja nõnda üle maailma laiali valgunud. ASI (st ühiskonnale vajalik tegu, ÜVT) seisab nüüd selles, et kas tehnika/tehnoloogia-poolel on taibukust ja ressursse, et kõik need kuldaväärt soovitused üles otsida ja ühiskonnale kättesaadavaks muuta? Ses mõttes rühib tehnoloogia-pool kindlasti pioneeride kannul, on neist alati mõne sammu võrra tagapool. Kuid Issanda Loomaaed ongi ju lõpmata suur -- seal leidub võimalusi ja rakendust kõigile olevustele. Kui ainult mammonismi kummardamisest ja bürokraatia diktatuurist sündinud Lollidemaa Lasteaiast ükskord välja pääseks, küll siis inimestes ka tegutsemise isu ajapikku taastuks! 

 Matti Masing, avatud ühiskonna ekspert


Kuidas päästa Eesti riik? (13.05.2009 22:35:40)

Date: Wed, 13 May 2009 23:16:06 +0300 (EEST)
From: Matti Masing <matti@ut.ee>
To: "leht: Postimees" <mirjam.maekivi@postimees.ee>
Subject: Mida teha? (artikkel, 13.5.2009) 

 Eestimaa müümine ning mida siis ometi teha?
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 ehk: Kuidas eristada lambaid talledest?

 Eestis kehtivat õigussüsteemi on pikka aega meelega kujundatud ühiskonna-, looduse- ja (kokkuvõttes) riigivaenulikuks. Osalejaid on selles protsessis palju -- sh kõik need, kes "sobivate tallekestena ametitesse on määratud". Ning kellele riik maksab palka sellesama riigi hävitamise eest!

 Nagu ühiskonna pioneeridel taolistel puhkudel on kombeks öelda: "röövlid kõnnivad vabalt tänaval, muudkui tulevad sulle vastu!". Sama asja on varem öeldud nõnda: "saevad oksa, millel istuvad". Kuid see oksasaagimine on omapärane -- mitte liiga kiire ja mitte liiga otsene. Ent mida aeg edasi, seda kiiremaks ja otsemaks asi läheb küll. Eks majanduslanguski aitab
 taolistele tõugetele kaasa.

 Need oksasaagijad on leidnud omale sobiva tööriista võimuorganites, sh Riigikogus -- kes võtab vastu seadusi, millel sageli puudub selgus ja koguni loomulik alus. Nt viimastel kümnenditel Riigikogu poolt vastu võetud looduskaitse-seadustes on puudunud vajadus nimetada loodusteadust looduskaitse aluseks; ning vastavalt pole nn "Eesti riigis" mitte kellelgi kohustust tagada looduskaitse teaduslik alus. Mis mõte on niisuguses olukorras nt kõikvõimalikel looduskaitse-töötajatel? Ühiskonnale vajalikke TULEMUSI pole nõnda võimalik ju anda! Küll on nõnda võimalik pidevalt kulutada ühiskonna piiratud ressursse -- nö "imeda muna tühjaks, alles jääb vaid tühi koor".

 Vanasti nimetati taolist nähtust "võimu võõrandumiseks". Eks ole, võim kipub alati võõranduma, kui miski teda selles ei pidurda. Ning eks siin ongi taas üks oluline põhjendus ja vajadus Avatud Ühiskonna meetodite rakendamiseks
 ühiskonnas; sh meenutagem ameeriklaste poolt hiljuti avastatud/teatatud asjaolu: "ühiskonna pidev arendamine on demokraatliku ühiskonna tähtsaim ülesanne".

 Demokraatlikuks pürgiva (kuid selles pürgimises lõpuni mitte mineva) ühiskonna silmatorkav tunnus ongi võimu kiire võõrandumine, koos sellest tulenevaga -- kuni riigi mahamüümiseni, näiteks. Kuid mis on riigi müümine? See on "asja müümine, mis sulle ei kuulu" -- seega puhas ühiskonna ja looduse röövimine ning korruptsioon. Kui korruptsiooni õitseng Eestis algas 1990ndate algul, siis (et teda ei lõpetatud, vaatamata ühiskonna pioneeride soovitustele) nüüd saame maitsta tema kibedaid vilju.

 Eelnevale sarnane on olukord looduskaitses (teatatud vist juba 13 aasta eest): "inimene ei saa olla maa või looduse OMANIK, inimene saab olla vaid nende nähtuste ajutine KASUTAJA -- kasutaja teatud tingimustel." Mida tegi aga Riigikogu? -- kuulutas konkreetsed inimesed maa ja looduse omanikeks! Milline jaburus! Ning, nagu nüüd näeme, mitte ainult ...


 Heakene küll, aitab heietustest! Mida siis ometi teha Eesti riigi päästmiseks? Kuidas päästa Eesti riik?

 LAHENDUS on taolistel puhkudel alati olemas, ja enamasti on see üsna lihtne. On räägitud: "valige Riigikokku õiged inimesed". Aga kuidas seda teha? Vaat nii -- tuleb eristada "lambad talledest".

 Järgmisse Riigikokku kandideerijatel tuleb vastata mõnele eksistentsiaalsele küsimusele suhtumises Eesti riiki. Nt küsimus 1: "Kas hääletate seaduse poolt, mis kohustab Eestimaa äramüüjaid käsitlema kurjategijatena Eesti riigi vastu?" Küsimusele saab vastata kas JAH või EI. Küsimus 2: "Kas võtate eelnimetatud seaduse kinnitamise oma esimeseks tööülesandeks Riigikogus?" JAH või EI? Jne ...

 Kui ilmneb, et Riigikokku valitu tegutseb lubatule vastupidiselt (JAH asemel EI), siis tuleb tal Riigikogust lahkuda. Mehhanism on lihtne, seda tuleb vaid rakendada.

 Nõnda on võimalik muuta Riigikogu koosseis riigi- ja ühiskonnasõbralikuks, ning miks mitte ka loodusesõbralikuks. Seda muidugi juhul, kui praegu kehtivad seadused taolisi (tulemuslikke) meetodeid lubavad. Kui ei luba, siis on asi läinud ülekäte ning uuendusi tuleb teha rohkem.

 Kui riigipäästmisega ei anna oodata aastani 2011, siis võib rahvas nõuda uusi Riigikogu valimisi juba varem. Mina olen selleks valmis kasvõi täna.

 Matti Masing,
 Avatud Ühiskond


Kuhu lähed, _Homo sapiens_? (01.06.2009 17:04:39)

_On the development of human race_ 
 ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::
 (Comments Weekly, 29.5.2009)

 [Inimese arenemisest: teesid]

 1. Evolutsiooniteooria järgi areneb iga elustikuliik mingis suunas. Seejuures ei ütle see teooria täpselt ette, millises suunas.

 2. Kui liiki/vormi _Homo sapiens_ käsitleda elustikuliigina, siis kehtib evolutsiooniteooria temagi puhul, st HS areneb mingis suunas, areneb vormist _Homo sapiens_ (HS) vormiks _Homo x_ (HX).

 3. Eelnevast koorub huvitav küsimus: millises suunas? Ehk, kas mudelis HS --> HX liigi muutumine toimub (ja seega tulemus HX kujuneb) nö "bioloogilise isevoolu teed" või on siin võimalik vormi HS kui nn "mõistusega olendi" sihipärane suunav tegevus?

 4. Kui HS saab mõjutada iseenda kujunemist liigiks/vormiks HX, siis sellest kerkib rida huvitavaid küsimusi. Millises suunas? Kuidas? Mis vahendeid kasutades? Kui kiiresti? Ning samas reas ehk viimane loogiline küsimus: milline on too uus evolutsioneerunud vorm HX? Mis teda iseloomustab, mis teda eristab eellasliigist/-vormist HS? Teades ligikaudseltki selle uue vormi tunnuseid on ehk võimalik tema suunas liikuda sihipäraselt ning, seejuures, inimväärsemalt -- liigile/vormile HX kohaselt.

 5. Kui HS saab mõjutada iseenda kujundamist suunas HX, siis kerkib muidki huvitavaid küsimusi. Ilmselt ei piisa, kui nt ainult üks või kaks inimest kujundavad end suunas HX -- liigi muutmiseks on sellest vähe. Siit kerkib inimrühma ehk kollektiivi aspekt -- iseend kujundada tuleks koos, üheskoos tuleks liikuda teatavas, HX tunnustega olendi suunas.

 6. Siit edasi tulevad juba praktilisemad küsimused, siit edasi algab tee käimine nägijana!

 Matti Masing, Avatud Ühiskond


Uue inimliigi kujunemisest (01.06.2009 17:18:16)

 Vaata materjale Minu Eesti foorumites (nt 1.-10. juuni 2009) ja lisaks pdf-faili „Uus Eesti teesid“ (oktoober 2008).

 Asi selles, et pole mõtet oodata uue inimliigi kujunemist. Oodatud on ju kaua -- tuhandeid aastaid! Ent tulemust siiski pole! Aeg on võtta ohjad oma kätte, aeg on kujundada uus inimliik ise!

 Siin ta nüüd on -- uus inimliik nimega _Homo post-sapiens_ (HPS).

 Tervitustega uuelt arenguastmelt,

 Matti Masing, liigist HPS


Lahendus möödunud sajandist (fwd) (03.10.2009 00:55:04)

Date: Tue, 22 Sep 2009 12:16:43 +0300 (EEST) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee> 
Subject: [LA:5394] Re: MetsamXXgist e24 

 Lahendus möödunud sajandist
 ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Arvan, et siinne arutelu on läinud pisut ummikusse, pehmelt öeldes.

 Asi pole ju teooria võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid inimühiskonna käitumise jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka mammonistliku maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid, milles mammonist ei näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse kasu allikat.

 Nõnda jõuame taas juba läinud sajandil esitatud lihtsa lahenduse juurde, mis peaks olema arusaadav igale alghariduse omandanud kodanikule ning mis ei vaja viitamist mingitele moodsatele teooriatele ega kõdunemakippuvatele habemikele.

 Metsa puhul oli ühiskonnale pakutud lahendus järgmine: kogu mets jagada laias laastus kaheks: 1) loodusmets ja 2) majandusmets. Esimest kontrolligu loodus, teist inimene. See ei tähenda, et esimeses ei võiks inimene mõõdukalt ning loodust säästvalt tegutseda (nt jalutada, mõõdukalt seeni ja marju korjata, tagasihoidlikult ümbrust fotografeerida, ehedas looduses looduse kohta teadmisi koguda -- ent kõigil neil juhtudel alati järgides teiste metsaelanike õigusi sellele elupaigale, mitte kahjustades nende eksistentsi). Samuti ei tähenda see, et inimese poolt intensiivselt kasutatav mets ei võiks olla koduks neile elustikuliikidele, kes seal hakkama saavad. Nõnda, metsa selgelt piiritledes -- eesmärkide, ülesannete ja kontrollijate-peremeeste alusel -- oleksid asjad küllap kõigile arusaadavad ja lahendatavad ilma suurema bürokraatia või nägelemiseta.

 Kuid probleem on selles, et seda lihtsat skeemi ei soovitud ühiskonnas rakendada, täpsemalt: seda ei soovinud rakendada Eestis võimul olev mammonismist läbi imbunud klikk. Selle asemel sobis talle, ja sobib jätkuvalt, metsa teemal hämada, kasutades kõikvõimalikke korruptiivseid, ebamoraalseid, bürokraatlikke, juriidilisi jm riukaid, et asjad oleksid pidevalt sassis, kokkuvõttes -- et ühiskond elaks selleski mõttes puuduliku teabe tingimustes, lühidalt öeldes "pimeduses". Sest ainult pimeduses või vähemalt hämaruses saab toime panna kuritegusid; sh neid kuritegusid, mida tänapäevane korruptiiv-bürokraatlik klikk enam kuritegudeks ei nimetagi; st nende kuritegude eest polegi võimalik nõuda vastutust, neid "loata metsa istutatud maju" polegi võimalik lammutada, jne -- kuritegusid metsa ja muu looduse vastu.

 Kui nüüd mõni viitab nt eilsele Reporteris näidatud saatelõigule -- kus toodi välja tõsiasi, et stalinistlikus röövlite ja mõrtsukate koonduslaagris polnud lubatud asju, mis on lubatud tänapäeval "Eesti riigis" --, et miks ei saa, saab küll toime panna kuritegusid päevavalges!, siis siin jään kindlaks oma seisukohale selles küsimuses: sel juhul on pimedus või vähemalt hämarus inimeste peades, väline päevavalgus või kuupimedus ei puutu asjasse.

 Kui räägitakse metsa ja maa müügist vms, siis kus on teise osapoole õigused? Selle osapoole, keda kavatsetakse müüa? Või on metsa ja maa müük kõigest tühipaljas orjandusliku korra aegne käitumine (sest ori ju muud korda ei mõista)? Teisisõnu, mammonistliku maailma "keeles" väljendudes: kui inimene soovib müüa metsa, kas siis ostja võib olla loodus?

 Matti Masing, vaatleja


Evolutsioneeruv _Homo sapiens_ (HS) (fwd) (03.10.2009 01:02:13)

Date: Sat, 3 Oct 2009 00:42:20 +0300 (EEST) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee> 
Subject: [LA:5431] Re: MetsamXXgist e24

 On Tue, 22 Sep 2009, Matti Masing wrote:

 > Asi pole ju teooria võimes leida optimaalseid lahendusi/suhteid
 > inimühiskonna käitumise jaoks maailmas ja looduses. Asi on pigem ikka
 > mammonistliku maailmavaate soovimatuses rakendada mistahes teooriaid,
 > milles mammonist ei näe enda jaoks isikliku (ajutise küll) materiaalse kasu allikat.

 Evolutsioneeruv _Homo sapiens_ (HS)
 ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Mammonismi häda
 --------------------------

 Mammonismi häda ja sellest tulenev inimühiskonna üldine viletsus nii 20. kui ka 21. sajandil oli/on selles, et ühiskonna enamiku jaoks oli/on materiaalne väärtus eesmärk, mitte vahend eesmärgi saavutamiseks. Mammonismi külge klammerdununa või sinna kleepununa jäi liigi HS samm arenguteel puudulikuks.

 Nõnda kehtib siingi filosoofia õpilase ammu formuleeritud printsiip: areng tähendab eesmärgi muutumist vahendiks. Ja vastupidi: vahendi muutumine eesmärgiks tähendab taandarengut. Materiaalne väärtus pole inimese jaoks seniajani muutunud vahendiks, liik HS jahib endiselt materiaalset väärtust kui eesmärki. Ehkki selleks pole tal elulist vajadust, inimühiskonna saab toita ja katta maailmas olemas olevate vahenditega, neid vahendeid jääb ülegi. Nõnda näib mammona külge kleepumise põhjus olevat "hämarus inimeste päädes ja pimedus nende tegudes"; teisisõnu: liik HS juhindub oma kujutluspiltidest, mitte maailmas eksisteerivatest reaalsetest võimalustest.

 Mammonismi häda, 2
 -----------------------------

 Eelnevaga, mõistagi, mammonismi häda ja viletsus ei piirdu. Kui ühiskonna sihiks on mammon, siis puudub vastutaja. Mammonist lubab ühiskonnale kõike hääd, ent kui tema tegevus seda hääd siiski ei too, siis ei vastuta mammonist ühiskonna ees mitte millegagi. Mammonisti kui materialisti (materiaalse kasu järgi joonduja) puhul võiks kõrvaltvaataja arvata, et nurjunud mammonist vastutab ühiskonna ees just materiaalselt, ühiskonnale ja loodusele materiaalseid väärtusi tagastades. Tutkit! Mitte midagi ta ei tagasta ei ühiskonnale, loodusele ega maailmale, kus ta oma teod toime pani. Röövlil polegi ju midagi tagastada. Sest ta ei oska muud kui ainult röövida. Röövida ja laristada. Väärtusi luua, neid väärtustada ja vajadusel ka kaitsta ta ei suuda, selleks on vaja hoopis erinevat maailmapilti.

 Nõnda käitudes asetab mammonist end selgelt väljaspoole liigi HS normaalset arengut, nõnda käitub mammonist kui liigile HS võõras liik, liiki HS pidevalt ründav ja kokkuvõttes ohustav loomaliik. Nõnda, omaenese selgepiirilise käitumisega kuulutab mammonist maailmale, et ta kuulub erinevasse inimloomaliiki, liiki _Homo mammonicus_.

 Matti Masing, vaatleja


Looduskaitse korraldamine Eestis (01.04.2009 14:28:43)

 Küsimus: Kuidas korraldada paremini looduskaitse Eestis?

 Vastus: Taastada loodusteadus kui looduskaitse ja loodushariduse alus. Viia ellu ühiskonna pioneeride selleteemalised soovitused alates aastast 1992.

 Matti Masing, vaatleja


Re: Looduskaitse korraldamine Eestis (01.05.2009 12:36:21)

 Peeter Liinsoo wrote:
 Millised olid need soovitused aastal 92? ja mille kohta?

Vastused küsimustele, 16 aastat ja 8 kuud hiljem

 Kaasaegse looduskaitse alusdokumendi nimi on "Vastused küsimustele" (13.9.1992). Selles on loodusteadlase vastused ühes toona eksisteerinud kuid neli aastat hiljem välja surnud asutuses levitatud küsimustikule, et kuidas liikuda edasi looduskaitselise teadusasutuse arengus. "Vastused küsimustele" sisaldavad vastuseid looduskaitse uuendamiseks teaduslikul alusel.

 Hiljem on lisandunud arvukalt täiendavaid vastuseid ja efektiivseid soovitusi samal või sellega seotud teemadel; kõik need materjalid on avaldatud e-meedia listides jm (seltsid elus..., Looduskaitse Teataja, rahvaylikool..., teadus.visioon..., keskkond..., loodusaeg..., nahkhiirehuvilised...). Tänaseks kogunenud materjalide hulk ulatub sadadesse ja tuhandetesse lehekülgedesse, millest oluline osa on saadetud ka tavapostiga Eesti Vabariigi vastutavatele asutustele, sh Riigikogule, Presidendile, Vabariigi valitsusele ja ministeeriumitele.

 Toonase olukorra võtab lühidalt kokku kiri "Postulaadid Eesti looduskaitse kohta" (jaanuar 1994). See väidab järgmist. Looduskaitse alus on loodusteadus. Ilma teadusliku aluseta on looduskaitse vaid ametnike mäng ja ühiskonda laostav kahjulik ressursikasutamine, mis viib välja Eesti riigi hävinguni. Need postulaadid kehtivad seniajani, kuid kahjuks pole olukord seni muutunud -- loodusteadused pole Eestis taastatud, teaduse ja looduskaitse meelega hävitajad pole vastutusele võetud. Selles "Lollidemaa Lasteaia" igipõlises mängus -- liivakastis nimega "Eesti riik" -- osalevad institutsioonid pole mitte ükski oma tööülesannetega hakkama saanud. Looduskaitse teaduslik alus nn "Eesti riigis" on seniajani taastamata.

 Matti Masing, vaatleja


Inimesest mõjutatud loodus (fwd) (03.10.2009 01:54:18)

Date: Thu, 17 Sep 2009 16:21:07 +0300 (EEST) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "'loodusaeg@lists.ut.ee'" <loodusaeg@lists.ut.ee> 
Subject: [LA:5363] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas 

 Inimesest mõjutatud loodus
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 On Thu, 17 Sep 2009, Aleksei Lotman wrote:

 > Ilma inimesete poleks seda keldrit, kus nahkhiired nii pikalt rõõmsalt
 > talvitusid olemas. Ega ka Piusa koopaid. See pole öeldud nahkhte talvise
 > häirimise õigustamiseks, vaid lihtsalt täpsustuseks.

 Jah, see on õige. Eestimaa loodus on ammugi inimesest mõjutatud. Sellega on inimene endale võtnud ka vastutuse, mida ta peab kandma. Inimesel tuleb käia looduses ja õppida seal tekkivaid suhteid oma tegevuse ja elusorganismide vahel. Sellega võiks tegeleda ka tänapäevane loodusteadus. Ent seegi tegevus eeldab huviliste ja ressursside püsivat olemasolu. Kui neid ei jätku, siis surevad elustikuliigid välja, ilma et inimene seda üldse teaks. Nõnda ei teki tal teadmist ka oma vastutusest (surnuaial puuduvad hauamärgid), nõnda käitub ta lollikesena planeedil Maa.

 Siinkohal kõigest üks näide Eestimaa tegelikkusest, siinse _Homo sapiens'i_ võimekusest oma vastutust kanda aastal 2009. Hiljutine Maanteeameti keeldumine aktuaalsest inimmõju uuringust kaitsealuste nahkhiirte talvekolooniale (sellekohase teate saatsin Loodusaja listi kahe päeva eest) suurendab eesti inimühiskonna teadmatust oma mõjudest loodusele, mitte ei vähenda seda. Parem on jääda lollikeseks, siis on kergem elada. Kahjuks teeb aktiivselt loodusesse sekkuv lollike loodusele palju kahju.

 Nahkhiired kolivad keldritesse talvituma, kui leiavad seal sobivaid talvitumistingimusi. Nad kolivad elama vanadesse mõisaparkidesse ja asustavad metsaäärseid hooneid, kui inimene on hävitanud põlismetsa, nende põlise kodu. Nõnda püüavad nad jääda ellu inimese kujundatud maastikus -- sest muud võimalust neil selleks pole. Taolised kohastumused on evolutsioonis tekkinud kõigil organismidel. Kellel ei tekkinud, need on ammu välja surnud või pole nad saanud sündidagi.

 Matti Masing, loodusteadlane, looduse õiguste eest seisja


Evolutsioon kogu oma ilus (fwd) (03.10.2009 02:05:03)

Date: Sat, 19 Sep 2009 13:10:24 +0300 (EEST) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee> 
Subject: [LA:5370] Re: Jahmatav artikkel: rasvatihased toitumas (fwd) 

 Evolutsioon kogu oma ilus
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Eelneva vahekokkuvõtteks (sest kas saab olla lõplikku kokkuvõtet?) sobiks esitada mõned küsimused. Lootuses, et neile leiduvad ka vastused. Vastused, mis aitavad ehk sammuda edasi.

 Miks on nii, et kõik nahkhiired ei ela talve üle? Need, kelle talvituskoht paikneb sügavamal koopas, kus valitseb täielik pimedus, ei lange iial tihaste rünnaku või ajutise pakase ohvriks. Ent neid võivad varitseda muud ohud. Ohud, mida on võimalik kirjeldada, kui uurida nahkhiirte talvitumist -- seega mitte istudes toas vaid minnes toast välja, minnes välja mõnikord ka kõige käredama pakasega.

 Miks läksid 129 britti admiral Franklini juhtimisel otsima Loodeväila? Miks ei istunud nad oma kodus Britannias, kus neid ei ähvardanud ei külmumine, pliimürgitus ega skorbuut? Miks ei nautinud 59-aastane meremees erruminekut oma soojas kodus, armastava naise embuses?

 Selles avaldub ühtaegu nii "issanda loomaaia" suurus kui ka "asurkonna vaba tahe". Selles avaldub evolutsioon oma eheduses.

 Ning lõpuks saab täiendava ent mitte iial lõpliku vastuse ka küsimus _"Why did chicken cross the road?" ... It didn't. The road crossed them._

 Ent milleks vestelda neist asjust, miks siin ja miks just praegu? Sest kogemus on juttudes. Ja kus siis veel, või millal?

 Matti Masing, vaatleja


Tulemus kui jutlus kantslist ... (fwd) (22.10.2009 17:59:53)

Date: Thu, 8 Oct 2009 14:19:37 +0300 (EEST) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "list: Loodusaeg" <loodusaeg@lists.ut.ee> 
Subject: Re: [LA:5449] Re: tuumajaam 

 Tulemus kui jutlus kantslist ...
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 On Mon, 5 Oct 2009, Rein Einasto wrote:

 > Kui hagi lükatakse tagasi sellel ettekäändel, et see (näit neg
 > keskkonnamõju) ei häiri sind ISIKLIKULT, pole sul kohtusse asja, nagu
 > kinnitasid Sakala seadusvastase lammutuse kohtusse andmise katsed, sest
 > seadused on just nii koostatud, et neid võib eirata (JOKK), võimukandjatel
 > on piiramatu võimalus võimu kuritarvitada. Sellised neoliberitest
 > võimukandjad on kodanikuühiskonna varjatud vaenlased. Seda võimu murda
 > pole kerge, aga ükskord see tuleb niikuinii, sest vabaturu-kapitalismiga
 > raskelt haavatud maailm nõuab inimkonnalt ökoloogilisi ja sotsiaalseid
 > piiranguid ellujäämiseks.

 > Esiplaanile tõstetakse vaimsed, eriti eetilised väärtused - HOOLIVUS ja
 > ÕIGLUS. VAIMSE KESKKONNA REOSTUS on meie üldhädade ühine nimetaja. Küllap
 > ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need probleemid oma
 > ainevaldkonda.

 Pole küll näha kuidas see eetiliste ja vaimsete väärtuste esiplaanile tõstmine käib otsustajate peades. Siinsest arutelust saan mina aru, et riigipoolne soov loodust tulemuslikult kaitsta meil seniajani puudub.

 Looduskaitse seadus ja ilmselt teisedki seadused ei ütle, et looduskaitse taastamiseks Eestis on vaja esiplaanile tõsta eetilisi ja vaimseid väärtusi. Põhiseadus näib seda suunda küll toetavat, ent "juristide ja co" maailmas on igapäevaste otsuste tegemisel aluseks ikka sellesama "juristide ja co" poolt koostatud tavaseadused ja muud (st kellelegi otseselt kasulikud) asjaolud, mitte Põhiseadus. Ja kui Põhiseadus käseb loodust kaitsta, kuid Looduskaitse seadus ei nõua eetiliste väärtuste esiplaanile tõstmist otsustajate peades, siis lähtutakse viimasest.

 No kes neid siis tõstab ja kes neid selleks kohustab? Mitte keegi!

 Siinsest arutelust sain samuti teada, et looduskaitse elluviimiseks on nüüd vaja mingeid ilma ressurssideta jõustruktuure, kelle survel riigi poolt rahastatud ametkonnad oma meelt parandama hakkavad. Kõlab kui jutlus kantslist ... Aga kus on tulemus? Tulemust ju pole! Milleks siis jutlus??


 > ... Küllap ka Keskkonnaministeerium seab haritlaskonna nõudel need
 > probleemid oma ainevaldkonda.

 Ja kes on tal keelanud seda teha eelnevad 30 aastat? Nõnda küll edasi sammuda pole võimalik.

 Kokkuvõttes on onu Matti osutunud jälle oma ajast ees olevaks 30, 50 või 200 aastat. Kuid tolku pole sellest ju ei looduskaitsele ega kellelegi muule. Elustikuliigid ja -kooslused võivad jätkuvalt välja surra. Ning mitte ükski seadus ei suuda seda takistada.

 P.S. Üks võimalik lahendus, mis pakutud üle 15 aasta tagasi, kuid vaevalt, et praegugi seda soovitakse rakendada: Looduskaitse seadust võiksid koostada parimad looduse tundjad ja looduse kaitsmisest huvitatud isikud, mitte "juristid ja co" (st looduse vaenlased).

 Matti Masing, vaatleja


Looduskaitse elluviimine 21. sajandil (19.03.2010 22:43:26)

 Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Looduskaitse elluviimine moraali taastamise läbi -- on see üldse võimalik? Nt Minu Eesti raamides? "Teeme ära!" raamides? Teoreetiliselt küll. Kuidas seda teha? Selleks mõned järgnevad mõtted, n-ö soojenduseks, temasse sisseelamiseks.

 „Tegeliku looduskaitse“ (LK, TLK) tähtsaim töölõik 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul on _looduskaitse elluviimine_. Kuidas seda teha? Selleks tuleb kõigepealt visandada olukorra kirjeldus -- nägemaks mis toimub tegelikkuses. Nt kui samale maatükile konkureerivad loodus ja inimene, kumb on siis võitja, kumma „soov“ realiseerub tegelikkuses, Eestimaa tegelikkuses? Vastus: Eestimaa tegelikkuses realiseerub sel juhul inimese soov. Miks nii? Sest inimtegevus toimub mitte ainult inimtegevuse poolt juba hõivatud aladel, vaid see laieneb ka aladele, kus varem valitses loodus. Tulemuseks on loodusväärtuste täielik või osaline häving neil aladel. Kui neid alasid on palju, siis hävib suur osa Eestimaa loodusväärtustest ning paljud neist igaveseks! (Nt ei saa taastada elustikuliike, kelle inimene on hävitanud.)

 Seepärast on LK ülesanne ja peamine praktiline eesmärk takistada niisugust loodusvaenulikku tegevust. Kuidas seda teha? Siin esitame järgmise küsimuse: miks inimene hävitab loodusväärtusi -- isegi siis, kui need on seaduse järgi kaitse all? Vastus: sellepärast, et ta on kaotanud oma eetika, oma moraali. Kaotanud selle aluse, mis võimaldas tal varasematel aegadel -- läbi aastatuhandete -- elada ja toimida nõnda, et loodus tema ümber säilis.

 _Moraali kaotamine_ lubabki inimesel toimida loodust hävitavalt. Sellele lisanduvad _harjumus_ ning _joondumine teiste loodushävitajate järgi_.

 Kui kord on juba astutud looduse hävitamise teele, siis harjumuse tõttu selle tee käimine jätkub. Teelkäimise jätkamine on seda lihtsam, et linnastunud (loodusvõõras keskkonnas sündinud ja kasvanud) inimene enam ei kuule looduse hääli ega näe selle väärtusi -- selline inimene on looduse mõistmise ja ka looduskaitse mõttes kurt ja pime! Loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on vaja anda talle tugev müks, surve väljastpoolt! -- sest loodusest võõrdunud inimesel puudub sisemine tung (st eetika, moraal) oma teel peatuda ja _ise_ astuda kõrvalteele, loodushoiu teele.

 Teiste loodushävitajate olemasolu ja tegevus on eeskujuks inimesele, kes on loodusest võõrdunud. Miks? Sest ainult niisugust toimimist ta mõistab! See annab talle sisemise _kindlustunde_ -- täidab selle augu, mis tekkis tema sisemuses loodushoidliku eetika ja moraali hävimise järel. Siin rakendab inimene oma homosaapienslikke, aga ka gorillalikke ja shimpanslikke võimeid: trummeldab rinnale, teeb kõva häält, zhestikuleerib, räägib, jutustab, kirjutab. Ning lisaks veel: põhjendab oma loodusvaenulikku tegevust, argumenteerib seda, esineb oma argumentidega liigikaaslaste ees. Ning koondub rühmitustesse nagu sõpruskonnad, äriühingud ja parteid. Viimaste abil koondab ta enda kätte võimu ning mis te arvate, mida ta selle võimuga küll teeb? Muidugi allutab ta sellega kogu teda ümbritseva ühiskonna (või vähemalt suure osa sellest) enda ja oma sõpruskonna _tahtele_. Kui see tahe on loodusvaenulik (sest loodus on ju vaenlane!), siis on loodusvaenulik ka selle tahte väljendus ehk tegevus, inimtegevus, liigi _Homo sapiens_ tegevus!

 Nõnda on lood siinpool sood. Ent säälpool sood lood on nood. On nood, on nood, on nood.

 Nõndasiis, loodushävitusrajalt kõrvale astumiseks on linnastunud inimesele vaja anda tugev müks! Kes seda teeks? Aga miks mitte nt Minu Eesti või „Teeme ära!“? Kuidas? Omal läbiproovitud moel -- kaasates arvukalt inimesi, üheskoos tegutsedes jõudes tulemuseni! Küsimus näib olevat siin vaid selles, kas niisugusi inimesi Eestimaal leidub? Või on kõik juba linnastunud -- homosaapienseerunud selle sõna kõige halvemas mõttes?

 Matti Masing, loodusteadlane


Looduskaitse elluviimise lähtepunkt (20.03.2010 15:05:01)

 Looduskaitse elluviimise lähtepunkt
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Heakene küll, saime kätte linnastunud inimese iseloomustuse seoses looduse väärtustamise, moraali ja LK elluviimisega -- see kõik on tore! Nüüd mis edasi? Edasi on see, et püüame hakata ellu viima looduskaitset -- täita LK põhiülesannet 21. sajandi algul.

 Kuidas seda teha? Vastuse alus peitub (või ei peitu, juba on nähtav?) eelmises kirjas. Sealt ilmneb, et ühiskonnas elades ja tegutsedes moodustab inimene sõpruskondi ja parteisid. Parteide _tahe_ määrab kogu ühiskonna saatuse. Samuti ilmneb sealt, et inimtegevus _laieneb loodusesse_ -- nõnda ohustades loodusväärtuste püsimist. Need kaks "ilmnemist" annavad kokkupandult järgmise tulemuse: inimese tahe ehk soov kandub looduse valitsemisalasse -- see on _mõtteline ehk teoreetiline invasioon_. Tahte rakendamine (tahte elluviimine) on aga _praktiline invasioon_.

 Nõnda kerkib (peaks kerkima, võiks kerkida jne -- olenevalt sellest, kus see kerkib või, asjaolude sunnil, kerkimata jätab) siin üsna selgelt kahe osapoole (looduse ja inimese) konflikt. _Konflikt_ ehk katse rakendada oma jõudu samal teritooriumil, katse valitseda samas paigas.

 Inimeste maailmas esindab "loodust" _looduskaitse_, mille mõtteline osa on teooria ja praktiline osa elluviimine. Loodusesse sekkuvat "inimest" esindab _laienev inimtegevus_ -- selle mõtteline osa on samuti teooria ja praktiline osa on samuti elluviimine (sh planeerimine, loodusobjektide eemaldamine või kahjustamine, ehitamine, inimmõju suurendamine jne).

 Nüüd vaatame _tegevuspiirkonda ehk -teatrit_ tervikuna. Näiteks Eesti (võiks vaadata ka muid piirkondi, kuid see oleks teine teema, jääme praegu Eesti juurde). Eesti territoorium on kaetud loodusega, pärast viimast jääaega paikneb siin _metsavöönd_. Eestis elavad organismid on seotud siin eksisteerivate elupaigatüüpidega -- metsade, veekogude ja siin-seal leiduvate looduslike lagendikega. Nõnda on neil organismidel loomulik õigus sellel territooriumil elada ja toimetada. Inimtegevuse laienemine on seda ajaloolist elupaigatüüpide kogumit muutnud -- loodusmetsad on asendatud tehismetsade või võsadega, suured alad on muudetud lagedaks. Suhteliselt hiljuti on tekkinud linnad, maa sisse või maa alla on inimene kaevanud suuri auke ja tekitanud tehismägesid ning -veekogusid.

 Vaatame nüüd _õigust_, täpsemalt: territooriumi kasutamise õigust. Lähtume loomulikust eeldusest, et subjekti (elusolendi) õigus kujundada elukeskkonda hõlmab vaid seda piirkonda, kus ta pidevalt elab ja tegutseb (sest just see ja ainult see on piirkond, mida subjekt tunneb hästi -- piisavalt hästi, et seal keskkonda kahjustamata tegutseda).

 Inimtegevus on Eestis valgunud kõikjale, kuid mitte kõikjal pole see loodust hävitav. Aastatuhandeid on inimene elanud Eestis, tekitamata loodusele ulatuslikku ja pöördumatut kahju (st mõju on olnud, kuid see pole hävitanud elustikuliike ja nende elupaiku ulatuslikult; mõned elustikuliigid on sel ajal küll välja surnud, mida looduses ikka juhtub). Viimastel sajanditel on olukord _muutunud_ -- inimtegevus on väljunud loomulikest raamidest, inimene on hakanud oluliselt (sh hukatuslikult) mõjutama keskkonda seal, kus ta pidevalt ei ela, inimene on hakanud otsustama seal, kus tal puudub selleks _õigus_.

 Nüüd vaatame _proportsioone_. 21. sajandi algul koondusid inimesed linnadesse, maaelu suretati välja. Selle sammuga _kitsendas_ inimene oma õigust -- st praegu on inimesel õigus otsustada keskkonna üle linnades, kuid mitte seal, kus ta pidevalt ei ela ja mida ta seega (otsustamise jaoks) piisavalt ei tunne. Väljaspool linnu on otsustamisõigus neil, kes elavad neis paigus -- st valdavalt mitte inimesel. Ent linnaosades, kus leidub looduslikke elupaiku ja liike, on inimesega võrreldav otsustamisõigus ka neil liikidel!

 Otsustamine Eesti ala kui terviku kohta. Siin tuleb lähtuda _proportsioonidest_ -- ainult nõnda saab tagada (realiseerida) kõigi elusolendite õigust oma kodu puutumatusele. Kui inimene (üks elusolenditest) elab valdavalt linnades, siis kehtibki tema otsustamisõigus valdavalt linnades, mujal tegutsemiseks tuleb tal _küsida luba_ teistelt olenditelt. Kuidas saab inimene seda teha, kui ta ei tunne nende olendite keelt (keeli)? Ei saagi! Kui küsida ei saa (ei oska), siis järelikult pole inimene saanud luba seal tegutseda! Ning, vastupidi, kui inimene õpib ära nende olendite keele(d), siis tekib tal võimalus esitada küsimusi ja saada nendele ka vastuseid. Saadud vastustest ilmneb kas, mida, kuidas, millal ja millises mahus inimesel lubatakse neis elupaikades (teiste olendite kodudes) teha.

 Milline on siin lahendus? Mis on _looduskaitse elluviimise_ lähtepunkt eelnevast lähtudes?

 Lähtepunkt on _õiguse kehtestamine_ -- igaühel on õigus elada ja otsustada oma kodus, mitte väljaspool seda. Tegutsemiseks väljaspool oma kodu tuleb küsida luba nendelt, kelle kodu seal paikneb. Ilma loata otsustamist ja tegutsemist väljaspool oma kodu tuleb käsitleda kui _invasiooni_. Ning rakendada loomulikke meetmeid selle takistamiseks.

 Kasutatud allikad (peamised)
 -------------------------------------

 Masing, M. 2005. Elupaik -- looma kodu. SICISTA ARENDUSKESKUS -- looduse uurimine, õppimine ja kaitsmine Eestis ja Euroopas. (http://www.hot.ee/sicista98/)

 Masing, M. 2005. Iga loomaliik elab talle sobivas elupaigas. -- Valgamaalane, 10.2

 Masing, M. 2010. Looduskaitse elluviimine 21. sajandil. Teeme ära! Minu Eesti foorum "Loodusväärtused". (http://www.minueesti.ee/minueesti/posts/list/285.page)

 Matti Masing, loodusteadlane


Looduskaitse järelvalve elluviimine -- üle valemi teaduseni välja! (20.03.2010 21:27:41)

Date: Sat, 20 Mar 2010 20:47:30 +0200 (EET) 
From: Matti Masing <matti@ut.ee> 
To: "list: haridusfoorum" <org.ehf.haridusfoorum@lists.ut.ee> 
Subject: [EHF:23152] Re: KKI ja Keskkonnaameti tXX kitsaskohad (fwd) 

 Looduskaitse järelvalve elluviimine -- üle valemi teaduseni välja!
 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

 Looduskaitse teemal jätkates ilmneb, et rääkida/kirjutada võib mitte üksnes looduskaitse (LK) elluviimisest, vaid rääkida võib ka LK järelvalve elluviimisest.

 Kuidas mõnikord veab! Üks konkreetne lause võib panna aluse looduskaitse järelvalve valemile ehk _looduskaitse tulemuslikkuse valemile_. See on lihtne nagu 1 + 1 = 2.

 > NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
 > konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!

 Nõnda tuleks kokku liita aasta jooksul loodusele tekitatud kahju ja lahutada sellest aasta jooksul loodusele tekitatud kasu. Või vastupidi: liita kokku looduse aastakasu (L kasu) ja lahutada sellest looduse aastakahju (L kahju). LK tulemuslikkuse valem (LKTL) on järgmine:

 LK tulemus = L kasu - L kahju

 Valemist ilmneb "LK tulemus": kui see on plussmärgiga, siis on loodus saanud kasu ehk antud piirkonnas (nt Eestis) on looduse olukord paranenud ja riigi LK-ressursside kulutamine pole olnud asjatu.

 Kui "LK tulemus" on miinusmärgiga, siis on lugu vastupidine -- loodus on saanud kahju ja riigi LK-ressursside kulutamine pole täitnud oma ülesannet. Järelikult tuleb järgmisel aastal seda muuta!

 Seda valemit saab rakendada erinevate piirkondade (nt maakondade, linnade) ja erinevate perioodide kohta (nt 1 aasta, 5 aastat, 10 aastat jne).

 Mõõtühik oleneb sellest, mille põhjal kasu/kahju määratakse. Seda võib määrata nt loodusalade suurenenud või vähenenud pindala põhjal, elupaikade LK-liselt oluliste osade/objektide põhjal, elustikuliikide arvu põhjal, ohustatud liikide seisundinäitajate (seireparameetrite väärtuste) põhjal jne. Rahaline mõõtühik siin ilmselt ei sobi, sest (olendite, liikide, elupaikade) elu ja surma ei saa vist mõõta rahas.

 LK tulemuslikkust saab määrata elupaigatüüpide, elustikuliikide ja liigirühmade kaupa. Nt: 1) eriti ohustatud liigid, 2) vähem ohustatud liigid, 3) kaitse all mitteolevad liigid jne.

 Kui LK tulemuslikkust arvutada samal viisil aastaid järjest, siis ilmneb LK seisundi muutumine ajas, mida võiks nimetada _LK seireks_. LK seisundi muutumist näitab _LK seisundi kõver_, mis moodustub konkreetsete aastate _LKTL väärtustest_.

 Kui LK seisundi kõverat (nt konkreetsete elupaigatüüpide puhul) kõrvutada konkreetsete elustikuliikide seire kõveratega, siis see lõhnab juba teaduse (LK-teaduse) järele, mis pole sugugi paha!

 Valemi abil saab määrata ka konkreetsete ametkondade ja ametnike töö tulemuslikkust ning selle põhjal neid kas premeerida või kõrvaldada töölt. Valemi abil saadud tulemus on suhteliselt objektiivne (kui seda või selle arvutamiseks kasutatavaid andmeid mitte moonutada).

 Matti Masing, Looduskaitse Järelvalve Komisjon


 On Sat, 20 Mar 2010, Matti Masing wrote:

 >
 > > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
 > > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
 > > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
 >
 > Mõiste "looduskaitse" määratlusi on palju, neid saab leida käsiraamatuist.
 > Ent _probleem_ pole siin mitte määratlustes vm kirjeldustes. Probleem on
 > hoopis eksistentsiaalne! (st konkreetsete subjektide jaoks elu või surma
 > küsimus).
 >
 > Lühidalt öeldes tähendab looduskaitse _looduse kaitsmist_ -- see on
 > meetmete kogum, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist osa.
 > Lisaks veel informatsiooni levitamist, teaduslikku uurimistööd, ühiskonna
 > teadlikkuse suurendamist, korruptsiooni lõpetamist, kaotatud moraali
 > taastamist jm vajalikku. Inimmõjuga seoses tähendab looduskaitse eelkõige
 > looduse kaitsmist _negatiivsete inimmjõude eest_.
 >
 > Eesti ühiskonnas on looduskaitse ammugi (möödunud sajandil) jagunenud
 > kaheks pooluseks: _looduskaitse sõnades_ (jutus, paberites, nimestikes,
 > esinemistes kohalikus meedias ja välismaa ees; samuti seadustes, mida
 > vajalikul määral ei täideta -- st rikutakse) ning _tegelik looduskaitse_
 > ehk _LK elluviimine_.
 >
 > Palun siin märgata üht olulist momenti: _looduskaitse sõnades_ (jutus,
 > paberites, nimestikes vm) jaguneb omakorda kaheks või enamaks alaliigiks,
 > olenevalt kui palju see jutt (paber, nimestik vm) vastab tegelikule
 > olukorrale looduses või looduse tegelikus kaitsmises või looduse
 > kahjustamises (st sellele, millest on jutt eeltoodud seaduseparagrahvi
 > tsiteeringus).
 >
 > Seega: _looduskaitse sõnades_ võib vastata tegelikkusele kas vähem või
 > rohkem. Kui ta vastab tegelikkusele määral, mis takistab loodusobjektide
 > kaitsmist, siis teenib ta mitte looduse kaitsmist vaid hoopis selle
 > kahjustamist! Teenib ja sageli saab selle eest palka! (mitte ei kanna
 > vastutust, nagu peaks).
 >
 > NB! Ka üksnes vaikimine inimese poolt loodusele tekitatud kahjudest nt
 > konkreetsel aastal on "jutt", mis teenib looduse kahjustamist!
 >
 >
 > "Looduse kaitsmine" (kui selle üle vähegi mõelda) ei saa olla looduse
 > tegeliku kaitsmise asendamine paberi, (kellelegi) meelepärase jutu,
 > bürokraatliku sagimise, info varjamise, ühiskonna teadlikkuse vähendamise,
 > ametnike korruptiivse (st ühiskonnavaenuliku, looduskaitset pidurdava või
 > halvava) tegevuse, inimeste moraali laastamise vms-ga.
 >
 > Samuti ei saa looduskaitse olla ekspertide asendamine võhikutega, tulemusi
 > andvate struktuuride asendamine tulemusi mitte andvate (või puudulikke
 > tulemusi andvate) struktuuridega, LK jaoks vajalike ressursside suunamine
 > mitte asjatundjate vaid võhikute kätte jne. See kõik on loodust mitte
 > kaitsta soovivate tegelaste tegevus looduse kaitsmise sildi all!
 >
 > Eelneva lühikokkuvõte: looduse rikkumine ei ole looduse kaitsmine!
 > LK-seaduse, EV Põhiseaduse jm täitmiseks mõeldud eeskirjade rikkumine pole
 > samuti looduse kaitsmine -- need on risti vastupidised nähtused!
 > Mõlemad nähtused eksisteerivad ka Eestis.
 >
 > Ka niisuguste paberite ja seaduste koostamine, mis ei võimalda loodust
 > kaitsta, mis takistavad seda (nt bürokraatlike meetodite abil, ressursside
 > keelamise abil, loodust mitte kaitsvate tegelaste upitamise või
 > materiaalse toetamise abil, ühiskonna mitteteavitamise või valega
 > teavitamise abil, looduse kaitsmisega venitamise abil jpm) või mis üksnes
 > _teesklevad_ looduse kaitsmist on mitte looduse kaitsmine vaid hoopis
 > looduse kahjustamine.
 >
 > Ka katse defineerida looduskaitset pinnapealselt (nt lugedes mõnes
 > seaduses leiduvat), märkamata selle teemaga otse (sh ressursside poolest)
 > seotud korruptiivset võrgustikku ühiskonnas on järjekordne "ühiskonna
 > eksitamine looduskaitse sildi all" ja seega -- _looduse mittekaitsmine_
 > (kas meelega või kogemata).
 >
 >
 > > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
 > > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
 >
 > Kordan: asi pole siin mitte sõnavaras, asi on konkreetsete subjektide elus
 > või surmas (mõlemat korraga teatavasti ei saa).
 >
 >
 > Matti Masing,
 > Looduskaitse Järelvalve Komisjon (aastast 1993)
 >
 >
 >
 > On Fri, 19 Mar 2010, Ahti Randmere wrote:
 >
 > > Looduskaitseseadus § 1 p 1 kohaselt tähendab looduse kaitsmine selle
 > > mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku
 > > loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamist.
 > >
 > > Mõiste "ellu viimine" pärineb vist kommunistide sõnavarast. Samas, ma
 > > kujutan ette, et näiteks kool lõpeb õpilase ellu viimisega. :)
 > >
 > > Ahti
 > >
 > > On Fri, 19 Mar 2010 15:43:56 +0200, Tiit Tali <tiitta@mail.ee> wrote:
 > >
 > > > Mis asi on looduskaitse ja selle elluviimine?
 > > >
 > > > Tiit

[järgneb]


No comments:

Post a Comment