Filosoofiat

Masing, M. 1984. Mateeria peegeldumise kõrgematest vormidest. Referaat. TRÜ Filosoofia kateeder. Tartu, 25 lk.

„Praktika“ on tunnetuse kui mateeria peegelduse tagasipeegeldus mateerias. Oma praktilises tegevuses näitab inimene, mida ta on tunnetanud.

Filosoofia on inimtunnetuse arengu peegeldus.

Filosoofilise küsimuse raskuspunkt pole enam tunnetuse poolel (kas maailm on tunnetatav?), vaid inimese käitumise poolel (kas selle tunnetamise abil on võimalik maailmas õigesti käituda?).

Ehk: Tänapäeva filosoofia põhiküsimus on „käitumise küsimus“: küsimus sellest, kas inimese edukas käitumine planeedil Maa on võimalik? Kas JAH või EI – see on ellujäämise küsimus!

Niisiis, olles asetanud filosoofilise küsimuse „kas?“ („Kas inimese edukas käitumine on võimalik?“), tuleb edasi hakata uurima seda käitumist juba lähemalt, püstitades küsimuse „kuidas?“ konkreetsete teaduste jaoks – „Kuidas, milliste teooriate ja vahendite abil jne on võimalik inimese edasine eksisteerimine Maal?“

Milline on meie käitumise kvaliteet, selline on kokkuvõttes meie elu kvaliteet.

Tänapäeva loodusteadus, erinevalt varasemast, idealismist rohkem või vähem läbi imbunud teadusest, ei püüa vägisi toppida subjekti teadvust looduse objektiivsetesse protsessidesse (nii nagu ühel ajaloost tuntud teadlasel polnud vaja eeldada hüpoteesi subjektiivsete eesmärkide olemasolust objektiivse maailma protsessides).

Maailma subjektiveerimise aste on viimastel sajanditel pidevalt vähenenud. Vähem subjektiveeritud (antropotsentreeritud jms) maailmas on inimkonnal rohkem võimalusi püsima jääda, ja püsima jäädes inimlikumalt eksisteerida.

Ka tänapäeval tuleb meil arvestada loodusseadusi, kuigi me oma praktilises tegevuses sageli püüame neist kõrvale hiilida. Lõpptulemuseks saame kahju ikkagi meie ise, õigemini – meie järglased.

Inimese tunnetus oli, on ja jääb piiratuks. See, mis muutub, on piiratuse aste.